Tartu Ülikooli kasvuhoonegaaside heide aastatel 2019–2023
Tartu Ülikool (TÜ) on võtnud kohustuse järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke, sealhulgas rakendada meetmeid kliimamuutuste ohjeldamiseks. Organisatsiooni kliimamõju (osa kliimamuutustes) on võimalik hinnata kasvuhoonegaaside (KHG) heite1 koguhulga järgi, mida organisatsioon tekitab otseselt või kaudselt oma tegevuse käigus. Heidet mõõdetakse CO2 ekvivalenttonnides (t CO2 ekv). Meeles tuleb pidada, et kliimamuutused on vaid üks kuueteistkümnest teadlaste loodud keskkonnajälje leidmise meetodi puhul kasutatud kategooriast.
2024. aastal arvutas TÜ esimest korda välja oma viimaste aastate KHG heite. Selle käigus töötati välja ülikoolile sobilik KHG heite arvutamise metoodika, koguti kokku selleks vajalikud andmed ja analüüsiti neid.
TÜ KHG heite arvutamise metoodika koostamisel lähtuti:
- dokumendi Greenhouse Gas Protocol: a Corporate Accounting and Reporting Standard aruandlusstandarditest,
- nende standardite põhjal Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse eestvedamisel koostatud KHG jalajälje hindamise juhendist,
- Ühendkuningriigi ja Iirimaa kõrgharidusasutuste keskkonnaühenduse EAUC koostatud juhendist „Standardised Carbon Emissions Reporting Framework – Version 3.0 – December 2022“.
Arvutustes kasutati eriheitetegureid, mis pärinevad peamiselt järgmistest allikatest:
- KHG jalajälje hindamise juhendi p 7. Lisad. Kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamise eriheitetegurid;
- KHG jalajälje eriheitetegurid 2022;
- Ühendkuningriigi energiaturvalisuse ja nullenergia ministeeriumi (varem DEFRA) kasvuhoonegaaside heitekoefitsientide andmebaas 2023;
- Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) tööstuse ja tootmise tarneahela kasvuhoonegaaside heitekoefitsientide andmebaas;
- valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma neljas hindamisaruanne. IPCC AR4.-gaaside globaalse soojendamise potentsiaal.
KHG heite arvutamisse on andmete olemasolul hõlmatud seitse peamist kasvuhoonegaasi (süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC-d), perfluorosüsivesinikud (PFC-d), väävelheksafluoriid (SF6), lämmastiktrifluoriid (NF3). KHG heidet tekitav tegevus ja heiteallikad on kokkuleppeliselt jaotatud kolme mõjuala vahel. Iga mõjuala all on omakorda kategooriad, mis tähistavad asutuse tegevuse tõttu enim KHG heidet põhjustavaid tegureid (vt joonis 1). Lisaks eristatakse ülesvoolu- ja allavooluheidet, millest esimene on seotud asutusele tarnitud toodete ja osutatud teenustega ning teine hõlmab asutuse enda müüdud tooteid ja teenuseid.
Kui 1. ja 2. mõjuala puhul kasutati arvutuste tegemiseks kogusepõhist arvutust, siis 3. mõjuala puhul on toodete-teenuste puhul rakendatud kulupõhist meetodit ning lähetuste ja pendelrände puhul hübriidmeetodit.
TÜ KHG heite arvutustesse kaasati ülikooli nelja valdkonna, sh kolledžite (Narva kolledž, Pärnu kolledž, Viljandi kultuuriakadeemia) ning asutuste ja tugiüksuste, MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi, MTÜ Tartu Üliõpilasmaja ja MTÜ Tartu Üliõpilasküla tegevus. Tartu Ülikooli osalusega äriühinguid analüüsi ei lisatud.
Aastate 2019–2023 näitajad ja 2024. aasta prognoos
Selleks, et leida sobiv baasaasta, mille põhjal võrrelda edaspidi ülikoolis rakendatavate kliimameetmete mõju, kõrvutati omavahel aastaid 2019–2022. See võimaldas muu hulgas mõista, kui palju mõjutavad KHG heite suurust koroonapandeemia ja Venemaa agressioon Ukrainas. Hiljem lisandusid ka 2023. aasta arvutused ja 2024. aasta prognoos (vt joonis 2). Samuti on täiendatud arvutustes eriheitetegurite väärtusi. Arvutuste tulemused kinnitasid, et kõige sobilikumaks baasaastaks on 2019, mil puudusid sõja ja pandeemia otsene ja kaudne mõju (kaupade ja teenuste väiksem tarbimine, lähetuste väiksem arv).
Kõige suurema osakaalu ülikooli KHG heites annab 2. mõjualasse kuuluv elektritarbimine (43–45% ülikooli KHG heitest). 2023. aasta lõpus taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia hange vähendab aga KHG heidet 2024. aastal heidet märgatavalt, sest üleminek taastuvaelektrienergia paketile toimus 1. märtsil. 3. mõjuala moodustab üldisest heitest 45–49%. Kui 2024. aastal aitab heidet vähendada üleminek taastuvelektrienergia paketile (2. mõjuala), siis edaspidi tuleb kliimamõju vähendamiseks vaadata üle eelkõige valikud, mida tehakse taristu ehitamisel, toodete ostmisel ja teenuste tellimisel.
1. mõjuala osakaal KHG heites on väike, jäädes 3–5% vahele. 2023. aastal see vähenes veelgi ja sama suundumus iseloomustab 2024. aastat, kuna ülikool on loobunud maagaasi kasutamisest hoonete kütteks ja üle läinud kaugküttele. Kaugküttele üleminek ei ole suurendanud märkimisväärselt 2. mõjuala heidet, kuna Tartu ja Pärnu linnas teenust pakkuv soojatootja on aastast aastasse suurendanud biomassi osakaalu kütuse segus, vähendades sellega rakendatava eriheiteteguri väärtust.
Võrdlus teiste ülikoolidega
Ka Eesti teised suuremad ülikoolid on oma KHG heidet hinnanud. Tabelis 2 esitatud tulemused ei võimalda küll siiski detailset võrdlust, sest ülikoolide KHG heite hindamise metoodika on erinev.
1 https://taltech.ee/rohepoore/kliimanutikas-ulikool
2https://www.tlu.ee/meediavarav/blogid/selgus-tallinna-ulikooli-susiniku-jalajalg
Kui võrrelda ülikoolide KHG heite tulemusi 1.–3. mõjuala kaupa, joonistub välja sarnane muster: suure osa heitest moodustab ülikoolide teadus- ning õppetaristu elektri- ja kütteenergia, transport (liikmeskonna liikuvus, lähetused, teenuste ja kaupadega seotud vedu) ning teenuste-kaupade tarbimine.
Juba enne KHG heite arvutamist on ülikool tegutsenud oma kliima- ja keskkonnamõju vähendamise nimel ning jätkab planeeritud projektide elluviimist ja uute kavandamist. Samuti minnakse edasi ülikooli KHG heite arvutusmudeli uuendamise ja täiendamisega ning eriheitetegurite täpsustamisega. Kolleegid, kes sooviksid sellesse panustada, on kutsutud ühendust võtma.
Ülevaate „Tartu Ülikooli kasvuhoonegaaside heide aastatel 2019–2023“ tervikdokument on leitav Tartu Ülikooli siseveebist.